Edith Laanemaa: “Kui 5-6 tundi peale oppi ärkasin, ning välja vaatasin, nägin kõiki maju, puid, inimesi, linde...väga uskumatu, võimas ning tänulik tunne!”
Edith läbis hiliuti Silmalaseri Femto-laseroperatsiooni. Küsisime tema kogemuse kohta mõned küsimused. Loe lähemalt, milline oli tema kogemus ja miks ta otsustas laserprotseduuri teha.
Mis tööd Sa teed? Millised on Sinu hobid?
Töötan lennufirmas. Tegelen põhiliselt lennukite varuosade ostmisega.
Miks otsustasid teha Silmalaseri laseroperatsiooni?
Sain oma esimesed prillid 7 aastasena. Aastatega on nägemine läinud aina kehvemaks ning tundlikumaks. Mingil hetkel sain prillide ostmisel väga ebameeldiva kogemuse. Peale seda lükkan prillide ostmist edasi nii palju, kuni klaasid enam läbi ei paista või raamid ees ei püsi. Kuna ees oli taas see stressi tekitav tegevus, tundus vähem hirmutavam just nüüd lõpuks silmaoperatsioon ette võtta.
Miks valisid Silmalaseri?
Olen varasematel aastatel uurinud ka teisi pakkujaid kuid mitte Silmalaserit. Kui kolleeg jagas, et kaalub mõtet just teie juurde tulla, tekkis juba esmasel tutvumisel kuidagi õige tunne, mida varem pole olnud. End rohkem kurssi viies ja uuringu järel see tunne vaid süvenes. Kuna olin just "ametis" prilliostmise edasilükkamisega, tuli otsus pigem kiiresti.
Mida kartsid kõige enam enne operatsiooni? Mida soovitaksid neile, kellel on sarnane hirm?
Aastate jooksul on suurim hirm olnud, et näen operatsioonijärgselt kehvemini kui enne. Ja et ma ei suuda opi ajal oma silmi paigal hoida.Uuringul käies selgitati kõike ning rahustati mind maha. Abiks oli ka teadmine, et näen hästi juba järgisel päeval, mitte ei pea ootama selget pilti nädalaid või lausa kuid. Opi eel oli ka dr. Viikna äärmiselt toetav ja rahustav. Tundsin, et saan oma silmad tema kätesse usaldada. Kindlasti soovitan oma hirmudest rääkida nii uuringul ja vajadusel ka opi eel arstiga. Mitte karta küsida nö rumalaid küsimusi.
Mis emotsioon valdas sind pärast operatsiooni, kui nägemine oli taastunud ja nägid ümbritsevat maailma prillideta? Kas juhtus miskit põnevat või ootamatut?
Mul õnnestus kõige ebameeldivam aeg opi järel hotellis "maha magada". Kui 5-6 tundi peale oppi ärkasin, ning kardinate vahelt aksnast välja vaatasin, nägin prillideta, oma silmadega kõiki tulesid vilesid, maju, puid, inimesi, linde...väga uskumatu, võimas ning tänulik tunne! Kuna olin aastaid juba kandnud -5,5 prille, ei olnud mul aimugi, et nii selgelt näha on võimalik. Ei mäletanud enam sellist aega...
Mis on olnud kõige suurem muutus sinu elus tänu operatsioonile?
See, et ei pea iga hommik käega kompima ja otsima, kuhu täpselt oma prillid panin :) Märkan ja näen asju, ning ka inimesi enne kui nendega kohakuti olen. Mu silmadele on läätsede kandmine väga ebamugav, kasutan pigem silmade kissitamist või läbi sõrmede vaatamist. Nüüd on aga parim tunne väljas liikudes ning just autoga sõites ette panna päikeseprillid. Kuna olen päikesevalguse suhtes üsna tundlik ning see võib tekitada migreeni, siis selle kevade ere päike on ilusam ja erilisem kui ükski eelmine.
Mida soovitaksid neile, kes mõtlevad operatsiooni tegemisele?
Kindlasti minna operatsioonieelsele uuringule, küsida, uurida ja kui oled sobilik kandidaat, siis ära lükka seda mõtet edasi 15 aastat, nagu tegin mina.